EESTI VALIS EUROOPA PARLAMENTI

Euroopa Parlamendi valimistest on nüüdseks juba saanud ajalugu ning uus koosseis on kirevam kui eelmine. Ka Eesti valis uued saadikud: reformierakondlased Andrus Ansip ja Kaja Kallas, keskerakondlane Yana Toom ja sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Eelmise koosseisu saadikutest jätkavad üksikkandidaat Indrek Tarand ja IRL-i esindaja Tunne Kelam. Ei saa öelda, et see on kogu Eesti valijaskonna valik, sest hääletas ju ainult 36,44% valijatest. Samas aga mittevalinutel pole ka õigust viriseda valitute üle, sest ise nad ju valimistel ei osalnud.  

Samas, kui valiskampaaniat meenutada, siis meenub kaks vastandumist: Ansip vastandas end Savisaarele ning Tarand Ansipile. 

Öeldakse, et ükski prohvet pole kuulus oma maal. See vist käib ka poliitikute kohta?Või siis seda, et koduseinad pidavat alati aitama. See vist poliitikute kohta ei käi? Miks muidu Võrumaalt, Urvaste vallast pärit Vilja Savisaar-Toomast sai seal ainult kaks häält? 

 

Kindlasti on valimiste tulemusi nädala jooksul analüüsinud ka erakondade juhtkonnad, sest märtsis 2015 on juba Riigikogu valimised ning järelduste tegemine on vajalik. Ja kindlasti on esitatud ka küsimusi selle kohta, kuhu need hääled võrreldes eelmiste valimistega siis kadusid. Samas aga võivad erakonnad loota sellele, et Riigikogu valimistel on saadaval tervelt 43 369 Euroopa Parlamendi valimistel osalenud inimese hääl ja neid tuleb püüdma hakata. Just niipalju hääli korjas kokku üksikkandidaat Tarand ja tema juba järgmisel aastal Riigikogu valimistel ei kandideeri. Samas aga üksikkandidaatidest  10 073 häält saanud Tanel Talve on kindlasti kohal ka Riigikogu valimistel ning see, kas ta on jätkuvalt üksikkandidaat, sõltub juba erakondadest: kas nad suudavad moosida ta oma nimekirja kandideerima saada või ei.

Üksikkandidaadid võivad aga rõõmustada selle üle, et juba teist korda järjest tehti Euroopa Parlamendi valimistel hea tulemuse ja saadi ka üks koht. Kuidas aga on lood erakondadega?

Muidugi võivad meie suurimad (ja ühtlasi ka parlamenti kuuluvad) erakonnad rõõmustada: nad hõivasid valimistel neli esimest kohta! Vastavalt siis: Reformierakond 79 849, Keskerakond 73 419, IRL 45 756 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 44 550 häält. Ülejäänud kaotasid neile pikalt juba. Kui aga mõelda selle peale, et sellise häältesaagi said need erakonnad kokku kogu oma valimisnimekirja peale (12 nime igas nimekirjas), siis jagades need arvud 12, tuleb natuke teine tulemus: Reformierakond sai ühe kandidaadi kohta 6654, Keskerakond 6118, IRL 3813 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 3713 häält. Need arvud aga panevad juba natuke mõtlema, sest valimiste viies tulemus sai 43 369 häält ning see arv tuleb jagada läbi mitte 12 vaid ühega … 

Valimiste võitjaks on kuulutatud Reformierakond, sest nad said kokku kõige rohkem hääli. Samas aga nendel on kõige rohkem mõtlemist: kaks kandidaati said 80% erakonnale antud häältest (Andrus Ansip 45 022 ja Kaja Kallas 21 498 häält). Järgmiste Riigikogu valimiste taustal võib olla kindel, üks neist ei kandideeri kindlasti ning teise puhul ei saa ka kindel olla, kas ta seda teeb. Erakonna kolmanda tulemuse sai välisminister Urmas Paet (8655 häält) ning neljas tulemus oli euroskeptik Igor Gräzinil (975 häält). Seega oli ikka kahe esimese ja kahe järgmise vahel mäekõrgune vahe. Andrus Ansip on ametlikult nimetatud Eesti Euroopa Komisjoni volinikukandidaadiks. Seega esimene asendusliige Ansipi valimise korral oleks välisminister Paet. Kas aga Paet läheb Brüsselisse? Seda veel ei oska keegi öelda ning pole ka võimetu, et Brüsselisse kolib hoopis Igor Gräzin.

Keskerakond sai seekord teise tulemuse ning Euroopa Parlamenti läheb nimekirjas viimane olnud Yana Toom (25 251 häält), kelle halvustavaid ütlemisi eesti keele kohta on korduvalt tsiteeritud ning kellega käib praegu kohut KAPO. Erakonna tavalise häältemagneti Edgar Savisaare üle oli võit veenev (18 516 häält). Samas aga ei oska keegi öelda, mis mõtted keerlevad seoses Toomiga peas Savisaarel – minu arust pole sellele mehele kunagi mahtunud pähe, et erakonnas on temast populaarsemaid. Ja Yana Toomist on tehtud ajakirjanduses nende valimiste superüllataja ja peaaegu, et superstaar. Süüdistada aga ei saa erakonna esimees kedagi – ta teatas ju avalikult, et on kõigest part ning Brüsselisse ei lähe. Seega Keskerakonna valija valis seekord kedagi sellist, kes ka reaalselt Euroopa Parlamenti läheb? 

Euroopa kontekstis tähendab Reformierakonna kaks ja Keskerakonna üks koht seda, et liberaale esindavad Eestis Euroopa Parlamendis Andrus Ansip, Kaja Kallas ja Yana Toom. Ja nad kõik on ühes fraktsioonis. Andrus Ansipi käest on juba küsitud, kuidas ta kavatseb Yana Toomiga hakkama saama. Küllap on Ansip käinud konsultatsioonidele Indrek Tarandi juures, sest miks muidu oli tema vastus stiilis: kui Indrek Tarand sai hakkama Tatjana Ždanovkaga, siis küll tema, Ansip, saab ka Toomiga hakkama.

Nende valimiste kolmas tulemus oli Isamaa ja Res Publica liidul ning IRL-i kandidaatidest sai suurima häältesaagi juba kaks koosseisu Brüsselis olnud ja juulis oma 78.sünnipäeva tähistav Tunne Kelam (18767 häält). IRL valimiskampaania puhul keskenduti kahele mehele: peamine panus tehti senisele saadikule Tunne Kelamile ning tema kõrval rohkem ka Marko Mihkelsonile kui ülejäänutele. Samas aga hakkab kuuluma Kelam Euroopa Parlamendi suurimasse fraktsiooni.

Neljanda tulemuse sai seekord napilt viienda koha ees Sotsiaaldemokraatlik erakond, kuid nende valimiskampaania oli suunatud peamiselt ainult ühele inimesele – 74.aastasele esinumber Marju Lauristinile. Sotsiaaldemokraatide seas oli ka palju neid, kes ministriametis ning neile heideti kohati ka ette seda, et just said ministriks ja juba kipuvad Brüsselisse. Samas aga minu arust unustati see, et SDE nimekiri oli avalikkusele teada antud juba siis, kui Eestit juhtis veel RE+IRL koalitsioonivalitsus. Tõenäoliselt Marju Lauristin ka Brüsselisse kolib, sest elu on näidanud, et kui Lauristin on nimekirja lõpus, siis on ta lihtsalt häältekoguja, kui aga esinumbrite seas, siis ta võtab ka asja tõsiselt.

Valimiste viienda tulemuse - 43 369 häält sai erakond Tarand. Oh, see tähendab, et üksikkandidaat Indrek Tarand. Tema tulemus jäi alla ainult Andrus Ansipile ning üldarvestuses napilt sotsiaaldemokraatidele. See, et Indrek Tarand teeb hea tulemuse, oli ette teada. Samuti oli ette teada ka see, et oma eelmist tulemust ta ei korda – seekord ei valitud ju erakondi vaid isikuid. Öelda, et ta oli suur kaotaja, on natuke liialdatud. Sai ju Tarand kokku sellise hulga hääli, mida mõni erakondki ei suutnud saavutada kogu oma pundiga. Ja eelmistel valimistel mõnesaja häälega kaotus Keskerakonnale jättis kohati mulje, et Indrek Tarand – see pole üksikisik vaid erakond. Tegelikult kogu valimistele järgnenud nädala jooksul räägitigi kogu aeg stiilis: Kõige rohkem hääli said Reformierakond, Keskerakond, Tarand ja Sotsiaaldemokraatlik erakond ning ülejäänud erakondade ja üksikkandidaatide saagiks  langes niipalju ja naapalju hääli. Seetõttu hakkaski tekkima mulje, et ajakirjanduse jaoks on üksikkandidaat Indrek Tarand hoopis erakond Tarand. Millise fraktsiooni Tarand seekord valib, see selgub alles siis kui nad reaalselt tööle hakkavad.

Kui veel rääkida üksikkandidaatidest, siis tegelikult sai üle 10 000 hääle ka Tanel Talve. Võib olla oleks siin erakondadel mõtlemiskoht: miks korjas isegi avalikkusele vähem tundmatu kandidaat niipalju hääli? Kahe peale said Tarand ja Talve kokku ja üle 53 tuhande hääle. Ja kindlasti on erakondadel nüüd mõtlemist, kuidas saada Talve enda nimekirja Riigikogu valimisteks ning kes saab endale Tarandi hääled.

Euroopa Parlament on valitud ja mõnda aega saab rahulikult hingata. Pärast suvepuhkust aga tasub vaikselt valmistuda taas erakondade uueks suurpealetungiks – märtsis 2015 valitakse Riigikogu.