kolmapäev, 1. juuni 2022

MEIE ÕUEL OLI PIDU...

14. mail toimus Kubija vabaõhulaval üle mitme Võru maakonna tantsu- ja laulupidu "Pidu meie õuel". Paaril eelnenud aastal oli see ühe teatud viiruse tõttu lihtsalt ära jäänud. Selle peo lavastajaks oli noor ja energiline Andre Laine ning huviga sai oodatud, mida põnevat tulemas. No ega midagi superpõnevat ju ka olla ei saa, see siiski laulu- ja tantsupidu. Sellest hoolimata siiski lootsid, et ehk mõne laulu- või tantsuvalikuga ikka üllatatakse. Külalisena pidi kohal olema ka legendaarne Reet Linna. Seega - tasus ennast mugavalt Kubija mändide all istuma sättida ja mõnusalt pidu nautida üle hulga ajal. Ju vist seetõttu oligi peo loosungiks "Pidu meie õuel"?

Õhtu alguses aga hakkas selgeks saama, et see pidu meie õuel on kellegi väikese lapsukese sünnipäev hoopis ning lauljad ja tantsijad tulevad küll. Sulbi külateater etendas oma vahetekste ning selgus, et kõik olla kõigi sugulased ja sünnipäevalapsuke tuleb üles laulda. Mõeldud-tehtud ning pidu läks lahti. Arvasin, et nüüd läheb laulmiseks ja tantsimiseks, aga oh ei! Lavale tuiskas mingi pisike auto, kus lendas välja mingi kilkav pealinna prouake, kes käskis Johni kohe vee välja laste ning tormas pererahva juurde. Noh, nagu me teame, oli see filmi "Siin me oleme" paroodia ning edasist pole vaja kommenteerida. Minu jahmatuseks aga ma avastasin laval olnud laualt pooliku viinapudeli. Ma sain aru, et lapsukese sünnipäev, aga milleks see poolik pudel laual?! Sellel peol esinesid lasteaialapsed ja ka põhikooli lapsed. Mis signaal neile sellega saadeti?! 


Üldiselt, see pidu kiskus nende vahetekstide tõttu minu jaoks käest. Pidevalt tuli kuulata ühe vanapaari jorinat teemal "ui kui illos pido, oles esi nooremp, lähässi esi kah tantsma". Tahtsid nautida ilusat pidu, kuid tuli kuulata mõttetuid vahetekste. Eriti häiris pealinnast tulnud sugulaste noorema generatsiooni esindaja ja pererahva võsukese vaheline vestlus. Mina ju sain noorte kõnepruugist aru, aga paljudele 60+ kuulajatele jäi see tekst arusaamatuks. Minu ligiduses istunud vanem abielupaar ei saanudki mitte millestki aru...

Oh ja muidugi, Reet Linna! Temaga käituti kui mingi peole sattunud kontvõõraga ja lõpuks lasti siis paar laulukest kah laulda ning löödi lavalt minema, justkui oleks ta tüütu putukas ja tulnud ise klanima, et saaks kah laulda.

Pidu sai muidugi vaadatud-kuulatud, tantsud ja laulud olid kenad. Suured tänud nendele juhendajatele, kes nägid palju-palju vaeva. Sulbi külateater andis ka endast parima, kuid seekord natuke ebaõnnestunud tekstid. Vestlesin pärast kontserti ühe tunnustatud koorijuhiga ning tema arvamus oli tappev: vahetekstid olid labased, läbimõtlematud ja kohatud ning mismõttes viinapudel laual.

Nojah, selleks korraks sai siis pidu meie õuel läbi... Oli kah võiks öelda, aga loodame järgmine aasta paremat!