Taaskord aeg nii kaugel, et Eestimaa koolidesse on jõudmas
see kaua oodatud suvevaheaeg. Enne seda on aga vaja lõpetada edukalt õppeaasta
ning teha tasemetöid, eksameid jne.
Põhikoolidel on saanud juba ammust ajast tavaks teha tasemetööd
3. ja 6.klassis. Kolmandikud teevad eesti keeles ja matemaatikas ning kuuendikele
lisandub juurde ka kolmas aine. Erinevalt kolmandikest teevad kuuendate klassid
kooljütsid oma tööd elektrooniliselt. Viimasel paaril aastal on aga meie
haridusjuhid leidnud, et kuuendikud vajavad enne õppeaasta lõppu korralikku
adrenaliinilaksu. Selle pidavat nad kätte saama kolmanda tasemetööga. Kui matemaatika
ja eesti keel on ette teada, siis kolmanda töö osas valitseb suur salastatus. Ja
nii siis tegelevad paljudes koolid kuuendike aineõpetajad aprilli lõpus – mai
alguses igaüks oma aine kordamisega, sest äkki on just tema aines see kolmas,
kõige salastatum töö.
See kolmas töö on nii salastatud, et sellest ei tohi väga
palju midagi ette teada. Kas üllatusmomendi pärast? Aasta tagasi said lapsed
teada kolmanda aine töö tegemise hommikul, sel aastal olid siis nii lahked, et
anti sellest paar päeva ette teada.
Meie haridusametnikud ei kujuta vist üldse ette, millise
surve alla kolmanda tasemetöö salastamisega pannakse nii umbes 13.aastased
noored. Kujutage ette, et lähete hommikul kooli ning tunniplaanist vaatab vastu
7 erinevat ainet. Teate täpselt, et ühes aines on kontrolltöö, aga millises?
Noh, see selgub hommikul viis minutit enne koolipäeva algust, sest õpetajad
otsustavad selle kulli ja kirja viskamisega. Aga see vaene kuuendik pidi
eelmiselt päeval õppima igaks juhuks kõigi seitsme aine viimase kuu materjalid.
Ikka selleks, et sooritada hästi see salastatud töö. Umbes selline situatsioon
ongi selle kolmanda tasemetööga. Ainult, et seekord pead kordama igaks juhuks
läbi terve õppeaasta materjali ja seda mitmes aines.
Milleks üldse need tasemetööd on vajalikud? Kui uurida
põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, siis õpitulemuste välishindamist käsitlev §
34 punkt 1 ütleb „ Õpitulemuste
välishindamise eesmärk on anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja
riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes
õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest
koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste
tegemiseks.“ Ja järgmine punkt täpsustab seda siis: „Õpitulemuste välishindamine toimub tasemetööde, ühtsete põhikooli
lõpueksamite ning riigieksamite kaudu.“ Seega – tööd teeme objektiivsuse
nimel! Ja selle nimel anname teada kaks ainet ja kolmanda jätame üllatuseks.
OK, olen nõus sellega, et välishindamine on mõnikord
vajalik. Aga kas tõesti on vajalik mängida õpilaste närvidega?! Nii mõnigi nõrgema
närvikavaga laps on juba hommikul enne tööd niigi närvis. Ja nii mõnigi ei tule
üldse kooli. Samas – nii mõnelegi on õpetajad mõista andnud, et ära töö päeval
kooli tule …
Kas ikka on vaja teha kuuenda klassi lastega eksperimenti selle
tasemetööga? Võib olla oleks siis mõttekas öelda juba kusagil poole õppeaasta
paiku ka kolmas aine? Senikaua, kuni see kolmas on salastatud, võivad õpilased
pidevalt kuulda õpetajate käest seda, et tasemetöö tuleb võib olla just tema
aines ning paralleelselt uue osaga kordame ikka ka vana.
Kohe-kohe algab suvi ning hakatakse vaikselt liikuma uue
õppeaasta suunas. Ja taaskord tekib päevakord küsimus: millest see kolmas töö
kuuendikel tuleb? Ja kas saadakse see varem teada, või saabub tõetund töö
hommikul? Pole vist vaja mainidagi, et säärased eksperimendid õpilaste kulul ei
soosi just koolirõõmu tekkimist lastes. Pigem tekitab see masendust.
Isegi 9. ja 12.klass teavad ju oma lõpueksameid ette juba
mitu kuud. Neile ei öelda eksamipäeva hommikul, mis aines eksam siis otsustati
korraldada. Ometi puudutab see kuulus § 34 ka neid ju…
Miks siis haridusametnikud on otsustanud kuuendikele
korraldada eksperimente n.ö üllatustasemetöödega? Miks peab üks tasemetöö olema
salajane?
