Aastast 2016 on saanud tänaseks lõplikult ajalugu. Veel tehakse
kokkuvõtteid ja edetabeleid möödunud aastast. Tuletasin ka meelde, mida eelmine
aasta endast kujutas ning sain pika-pika nimekirja sellest, mis meelde jäi.
Aasta oli olnud ärev ja rahutu, maailm muutumas järjest rahutumaks paigaks.
Suvel jäi ära isegi traditsiooniline hapukurgihooaega ajakirjanduses. Maailm
andis palju kõneainet. Aga kuna vaja oli koostada TOP 10, siis tuli teha valik …
ISLAMI RADIKALISM
Migratsioonipoliitika tulemusel on Euroopa muutunud paigaks,
kus islami radikalism tõstis kõvasti pead: 22.märts – kolm koordineeritud
pommirünnakut Brüsselis; 14.juuli Nice – õhtuse ilutulestiku ajal
rannapromenaadil sõitis enesetaputerrorist rahva hulka veoautoga, hukkus ka kaks
EV kodanikku. Jõulude eel analoogne rünnak Berliinis jõuluturul. Mujalt
maailmast paistis radikaalse islami rünnaku alla olevat sattunud kõige rohkem
Türgi ning eelkõige Euroopa ja Aasia piiril asuv Istanbul. Ka Venemaalt saabus
aeg-ajalt teateid sellest, et FSB oli siin ja seal võtnud kinni mõned
radikaalsed islamistid, kes valmistasid ette terrorirünnakuid Venemaa
suuremates linnades. Kui tõele need vastasid, pole täpselt teada.
EESTI VALIS PRESIDENDI
Kuna ametis oleva presidendi Toomas Hendrik Ilvese teine
ametiaeg oli läbi saamas, siis hakati usinalt talle otsima mantlipärijat.
Võimaliku presidendi otsinguga tegelesid kõik, kes viitsisid. Ka selgeltnägijad
lõid selles kaasa ja ennustasid, et uue presidendi saame, aga see on rohkem
rubriigist „must hobune“ ning Igor Mang pidas vajalikuks lisada, et see saab
olema vist ikka naine. No see, et uus president võib olla naine, polnud eriti
üllatus, sest rahva seas oli suur populaarsus välisminister Marina Kaljurannal,
kes ei kuulunud ühtegi erakonda. Endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim
Kallas oli kõige kannatamatum ning teatas aprillis, et soovib saada uueks
riigipeaks. Seejärel teatas SDE, et toetab Nestorit, EKRE teatas toetuses Mart
Helmele ning Keskerakond valis Mailis Repsi. IRL esitas kandidaatiks endise
õiguskantsleri Allar Jõksi. Reformierakond mõtles terve suve ning väidetavalt
Siim Kallase survel langetas otsuse tema kasuks. See, et erakonnas puudus
üksmeel tulevase riigipea üle, näitas see, et üks osa toetas välisminister
Kaljuranda ning viimane loobus ametist selleks, et kandideerida riigipeaks.
Riigikogu kolmes esimese voorus keegi valituks ei saanud, kuid otse
valimiskogusse said kõige rohkem hääli saanud Kallas ja Reps. Valimiskogus
lisandusid neile veel Jõks, Helme ja Kaljurand. Kõlas küll ka spekulatsioone,
et ka valimiskogus jääb president valimata ning lõpuks läheb see tagasi sinna,
kust alguse sai – Riigikogusse. See tundus küll veidi uskumatu, kuid kui 2.vooru
hääled kokku loeti, selgus, et poliittõsieluseriaal „Eesti valib presidenti“
läheb siiski edasi: Siim Kallas sai 138 häält ja Allar Jõks 134 häält.
Ülejäänud sedelid olid täitmata. Riigikogu esimehel Eiki Nestoril ei jäänud
muud üle, kui kutsuda uue nädala alguseks kokku Riigikogu vanematekogu ning
hakata asja seal arutama. Välja oli käidud mitu nime, kuid üha rohkem kõlas (ka
president Ilvese soosik) Jüri Luige nimi, kuid see kandidaat polnud vastuvõetav
paarile erakonnale. Järgmise kandidaadina tõusis esile Euroopa Kontrollkoja Eesti
esindaja Kersti Kaljulaid, kelle ametiaeg oli juba ammu lõppenud, kuid kuna
Eesti polnud suutnud leida uut esindajat, tuli vanal olla Luksemburgis oma
asendaja ootuses edasi. Arvestades vastuolusid valitsuses, võis Kaljulaid jääda
sellele kohale veel mitmeks kuuks. Kersti Kaljulaid kohtus Riigikogu
fraktsioonidega ning 30.septembril esitasid 90 Riigikogu liiget
presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaidi. Mõned päevad hiljem, 3.oktoobril
valiski Riigikogu Eesti Vabariigi 5.presidendiks parteitu Kersti Kaljulaid.
Eesti oli saanud esimese naispresidendi ning astunud nende riikide sekka, kus
presidendiametis on või siis on olnud, naine. USA-l oli võimalus samuti teha
ajalugu selles osas, kuid seekord jäeti see võimalus kasutamata. Kersti Kaljulaidi
valimine presidendiks tähendas aga seda, et valitsus ei saanud enam uue
Kontrollkoja liikme nimetamisega viivitada, sest uus riigipea pidi juba nädala
pärast ametisse astuma ja Eestit pidi seni esindama seal Kontrollkoja president.
Kersti Kaljulaid ei olnud presidendiks valides seotud ühegi erakonnaga, kuigi
teda peetakse siiski mingil määral IRL esindajaks, sest kuulus ta ju sajandi
alguses mõnda aega just sinna erakonda. Uue riigipea valimine oli aga kindlasti
kurb uudis neile nn moepollaritele, kes igal vabariigi aastapäeva vastuvõtul armastavad
lõksutada lõugu presidendiproua kleidi, ehete, kingade, soengu ja kurat teab
veel mille üle. Lähema viie aasta jooksul pole neil selles vallas midagi öelda,
sest meil lihtsalt pole presidendiprouat …
KESKERAKOND JA SAVISAAR
2016.aastal tähistas oma 25.sünnipäeva Eesti suurim
poliitiline erakond – Eesti Keskerakond. Juba 2015.aasta kongressist saadik oli
see erakond räsitud sisetülidest ning asju klaariti koguni meedia vahendusele.
Eriti tegi seda nn Savisaare tiib ja kõige käbedam sulg oli Savisaare seljataga
seisnud erakonna ajalehel ning muidugi ka Tallinna TV-l. Savisaarele erakonna
esimehe valimistel kaotanud Kadri Simsoni pooldajad olid need, kelle kallal
avalikult näägutati ning Simsoni asemel sooviti näha fraktsiooni juhina Jaanus
Karilaidi. Simson ja tema pooldajad käitusid aga vaoshoitult ning vastaspoole
rünnakutele palju ei reageerinud avalikult. Esimese suurema kaotuse sai
Savisaare tiib siis kui erakonna juhatuse soovitustest hoolimata valis
fraktsioon oma esimeheks tagasi Simsoni. Savisaare toetajate lootus, et sopaga
üle valatud Simsoni tiib lahkub erakonnast, ei täitunud. Seni oli ikka nii
olnud, et siseopositsioon lihtsalt lahkus erakonnast ning oligi rahu majas.
Seekordne seltskond oli aga visa ning kolmiku RRS (Ratas-Reps-Simson)
juhtimisel aeti vaikselt oma asja edasi ning hakati võtma üle erakonna
piirkondade juhatusi. Vahepeal üritas Jüri Ratas saada EOK presidendiks, kui
väidetavalt tänu Savisaare tegutsemisele kaotas ta ühe häälega valimistel.
Ratas oli lubanud EOK presidendiks saades poliitikast ja erakonnast lahkuda.
Suve algul otsustas ka Keskerakond tulla välja oma presidendikandidaadiga ning
Edgar Savisaar läks loomulikult sisevalimisi võitma, kuid kaotas Mailis Repsile.
See oli nn Simsoni tiiva teine suur võit viimase mõne kuu jooksul. Tõsi küll,
augustis-septembris toimunud presidendivalimiste ralli ajal Mailis Repsist
presidenti ei saanud ning ka siin olla mängus olnud Savisaare käsi. Vahepeal oli
aga toimunud erakonnas mitu erakonda keerulisse seisu pannud sündmust ning üks
senistest Savisaare leeri esindajatest, aseesimees Jaanus Karilaid nõudis
erakorralise kongressi kokkukutsumist ning sealtpeale alates oli ta rohkem
Simsoni leeri esindaja. Erakond kogunes erakorralisele kongressile 5.novembril
ning tajudes ette kaotus, Savisaar loobus kandideerimast. Küll aga ei suutnud
ta jätta veelkord mõnitamata oma esinemistes siseopositsiooni esindajaid
Ratast, Simsonit ja Repsi, sest need olid kõikvõimalikud suured valimised ju
kaotanud (EOK president, erakonna esimees, president). Valikus Yana Toom – Jüri
Ratas otsustas kongress Ratase kasuks.
Erakond oli kaua aega tänu Edgar Savisaarele olnud nn
parketikõlbmatu erakond ning kohe pärast Ratase saamist erakonna juhiks hakati
spekuleerima, kas on oodata valitsusremonti või ei ning kas ikka juhivahetus
toob erakonna isolatsioonist välja. Veel enne, kui meedia ja kõikvõimalikud asjatundjad
jõudsid korralikult sisse ja välja hingata selleks, et hakata arendama teooriaid
erakonna tuleviku üle, oli Keskerakond istunud juba koalitsiooniläbirääkimiste
laua taha uue võimaliku peaministriparteina. Esimehe vahetamise hetkest loetud
päevade jooksul oli erakond muutunud äkki väga nn parketikõlblikuks isegi
IRL-ile. Erakond sai endale uue juhi ning see viis nad kohe ka valitsusse, kuid
sisetülid pole veel lõppenud ning kindlasti ei kavatse ka kukutatud juht
Savisaar jätta kasutamata võimalust kätte maksta selle eest, et ta enam esimees
pole. Seega jamad selles erakonnas jätkuvad edasi.
EESTIS VAHETUS VALITSUS
Suitsetamise kahjulikkusest on räägitud koguaeg ning seda
sai oma nahal tunda ka Reformierakonna esimees peaminister Taavi Rõivas. Legend
räägib, et Sotsiaalministeeriumi juhtinud kaks ministrit – Jevgeni Ossinovski
ja Margus Tsahkna, kes olid juhtumisi ka oma erakondade esimehed, olid kõvad
suitsumehed. Nii olidki kaks ministrit tihti kohtunud Sotsiaalministeeriumi
õuel asunud kollases putkas ja eks siis suitsu pahvides arutati ka natuke ka
poliitika üle. Väidetavalt paljuski seal toimunud arutelud viisidki valitsuse
kukkumisele.
Reformierakonnal on olnud kombeks oma koalitsioonipartnereid
vahetada ning pärast presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus hakkas
tunduma reaalne, et keegi puksitakse valitsusest minema ning keegi võetakse asemele. Kuna IRL ja Keskerakonna
koostöö tundus olevat välistatud, siis oli alust arvata, et välja visatakse
IRL. Igal juhul oli selge, et ilma Reformierakonnata uut valitsust moodustada
ei saa, sest Keskerakond ei sobi kuidagi nn valgetele jõududele. Keskerakonnas
oli aga vahepeal toimunud juhivahetus ning 5.novembril sai esimeheks Jüri
Ratas. Paar päeva hiljem andis tema fraktsioon üle umbusaldusavalduse, seejärel
teatasid SDE ja IRL, et nemad enam ei soovi oravatega ühes liivakastis mängida
ning Taavi Rõivas pidi tunnistama, et selle valitsuse eluiga on vist ikka läbi jah.
Vabatahtlikult loobuda ta aga ei soovinud ning 9.novembril sai temast Mart
Laari järel teine taasiseseisvumisaegne Eesti peaminister, kellele on avaldatud
umbusaldust. Ja kohe selgus ka, et sellega oli 17 aastat valitsuses olnud
Reformierakond saadetud opositsiooni, sest IRL ja SDE teatasid, et nemad
alustavad läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks Keskerakonnaga ning
peaministriks saaks sel juhul Jüri Ratas. Ministrikohtade jaotuse tulemusel
koliti IRL-i juht Tsahkna Sotsiaalministeeriumist üle Kaitseministeeriumi ning
väidetavalt olla Sotsiaalministeeriumi jäänud SDE pealik Ossinovski lõpetanud
suitsetamise. Polnud vist enam vajadust suitsetada, oravad ju puksiti
valitsusest välja? Uus, Jüri Ratase juhitud valitsus astus ametisse 23.novembril
ning oravad pidid minema opositsiooni – asi millega nad kohe kindlasti polnud
arvestanud. Seda, et selle rolliga ei oldud veel harjutud, näitas kasvõi see,
et Jürgen Ligi oli ainuke opositsioonipoliitik, kes hääletas riigieelarve
vastuvõtmise poolt. Põhjendus kõlas umbes nii, et hajameelsus või harjumatus
vms. Kas oravatel oleks olnud võimalus uues valitsuse jätkata? Kindlasti oleks
olnud, kui peaministri kohast oleks loobutud. Meediast käis läbi kõlakas, et
Reformierakond oli juba enne Ratase saamist erakonna esimeheks pakkunud diili:
moodustame koos valitsuse ning Keskerakond nimetab ka selle oravate poliitiku,
keda tahetakse näha peaministrina.
2016.aasta alguses väitlesid TV3 pühapäeva õhtustest
uudistes opositsiooni esindaja Simson ja valitsuskoalitsiooni poolt Randpere.
Esimese uue aasta soov oli, et aasta lõpus oleks ta taolises saates juba
rääkimas kui koalitsioonipoliitik ja Randpere esindaks Riigikogu suurimat
opositsiooniparteid. TV3 aasta viimastes uudistes olidki need mõlemad taaskord
kohal, kuid seekord oli Kadri Simson juba majandus- ja taristuminister ning
Valdo Randpere jätkuvalt küll Riigikogus, kuid opositsioonis.
BERXIT JA TRUMP
23.juunil toimus Suurbritannias referendum Euroopa Liidu liikmelisuse
üle. Britid leidsid, et aitab, ning ütlesid NO. Euroopale mõjus see paraja
šokina, sest loodeti, et inglased vastavad siiski YES. Kas ka Brexit teoks
saab, eks seda näitab aeg. Ja mis saab üldse saareriigist, sest šotlased ei
soovinud EL-ist lahkuda ja lobisevad juba uuest iseseisvusreferendumist.
Tõenäoliselt siiski Suurbritannia alustab lahkumisläbirääkimisi, kuid kas
brittide eeskuju järgivad ka mõned teised liikmesriigid tulevikus, pole veel
teada. Sõltub selles, kes ja kus võimule saab ning kui äärmusparempoolsed või
äärmusvasakpoolsed nad on.
Oli inglastega kuidas oli, aga novembris valis USA
presidenti. Peamisteks rivaalideks olid demokraat Hillary Clinton ja veel aasta
tagasi üllatuskandidaadiks peetud vabariiklane Donald Trump. Riigi
45.presidendiks valiti Donald Trump ning selle üle on kõige rohkem rõõmustanud
meie idanaabrid, kes loodavad sanktsioonide jms kaotamisele. Presidendikandidaat
Trump rääkis oma kampaaniast sellest, mida rahvas kuulda tahtis. Kuidas ja mida
hakkab rääkima president Trump, eks seda näitab aeg. Palju räägitakse sellest,
et Trump on Kremli käepikendus USA ning venelased korraldasid küberrünnakuid
demokraatide vastu. Oma sõna on öelnud ka klaaskuulikeerutajad ja nende sõnul 45.presidenti
siiski ei tule. Elame-näeme, 20.jaanuar on varsti. Ja saame ka näha, millega
paistab silma Donald Trump presidendina.
DOPINGUSAAGA
2015.aasta lõpus teatas Rahvusvaheline
Kergejõustikuföderatsioon, et Vene kergejõustiklased kõrvaldatakse
tiitlivõistlustest – põhjuseks doping. Nii ei jõutud ka Rio de Janeiro
olümpiale. Dopingusaaga aga keris üha enam tuure ning nii anti rahvusvahelistele
alaliitudele otsustada, missugused Venemaa alaliidud saavad õiguse saata
sportlasi olümpiale. Peale kergejõustiklaste ei lubatud sinna ka tõstjaid.
Dopingu tõttu polnud sinna lubatud ka bulgaarlaste tõstekoondist. Suve jooksul
aga rahvusvaheline komisjon tõi välja palju uusi fakte, mis seotud sõnapaariga „Venemaa
ja doping“. Aasta lõpuks otsustati teha kordustestimine kõigile Venemaa
sportlaste dopinguproovidele, mis võetud viimaste olümpiamängude ajal. Seega
testitakse uuesti ajavahemikus 2010.-2014 toimunud olümpiate dopinguproovid
ning erilise vaatluse all on Sotši mängude omad, kuna mängude ajal töötanud
labor olla vahetanud või rikkunud dopinguproove. Aasta lõpus FIS seetõttu juba
määras kuuele suusatajale (sh ka Sotši medalivõitjad) ajutise võistluskeelu.
Tundub, et Sotši mängude medalite ümberjagamine algab õige pea ning vihjatud on
ka sellele, et 2018.aasta talimängud võivad toimuda ilma Venemaa esindajateta.
Suve lõpul panid dopingupommid plahvatama norrakad: Martin
Johnsrud Sundby olla ülemäära palju tarvitanud astmarohtu ning diskvalifitseeriti
kaheks kuuks. See kuulus rohkem naljarubriiki, sest karistus sai kantud kohe
suvel ning uue hooaja avastardis oli mees kohal. Küll aga tuli tal üks maailma
karika üldvõit loovutada Dario Colognale ning üks Tour de Ski võit seda tiitlit
kaua jahtinud, kuid alati mäkke ronimisel ära väsinud Petter Northugile.
Septembri alguses lõhkes Norramaal teinegi pomm: nende superstaar ja viimaste
aastate valitseja Therese Johaug jäi vahele dopinguga ning seda olla
põhjustanud mingi kreem, mida suusaäss kasutas lõhkiste huulte ravimiseks.
Konkurendid käisid apteegis seda kreemi uudistamas ning naersid pärast seda norralaste
jutu välja. Ilmselt järgmisel taliolümpial Norra suusaässa veel kohal pole.
16 VALIMA
Jaanuaris võttis Riigikogu vastu seaduse, millega järgi
saavad juba 16.aastased noored osaleda kohalike omavalitsuste valimisel. Kas
noored ka päris selleks valmis on, eks seda näitab aeg.
RIIGIPÖÖRDE KATSE TÜRGIS
15.juuli õhtul oli Türgis riigipöörde katse, mille
tulemusena suured puhastused hariduse, õiguskaitseorganite, armeega jt
valdkondadega seotud struktuurides. Kaalumisel on isegi surmanuhtluse
taastamine. President Erdogani võim nüüd veelgi autoritaarsem.
SÕDA SÜÜRIAS
2011.aastast kestev sõda jätkus, opositsiooni käes olnud Aleppo
Vene lennuväe abil Süüria valitsusvägede poolt vallutati ja sisuliselt tehti
maatasa. Samas pole märke sõja lõppemisest, kuigi Venemaa dirigeerimisel on
mingi rahulepingu sõlmimisest isegi räägitud. Kas ka sõda lõpeb 2017, see on
iseasi.
POKEMONID
Noorte seas asus vallutuskäigule mäng „Pokemon Go“. See on mäng,
mis ühendas päris- ja virtuaalmaailma ning pani isegi seni nutivahendites
istunud noored liikuma koos oma mänguasjadega. Mängu populaarsust näitas ka
see, et mõneks ajaks nakatus sellesse maaniasse isegi Euroopa Komisjoni asepresident
Andrus Ansip, kes püüdis võtta ühe taseme teise järel.
