2016

Aastast 2016 on saanud tänaseks lõplikult ajalugu. Veel tehakse kokkuvõtteid ja edetabeleid möödunud aastast. Tuletasin ka meelde, mida eelmine aasta endast kujutas ning sain pika-pika nimekirja sellest, mis meelde jäi. Aasta oli olnud ärev ja rahutu, maailm muutumas järjest rahutumaks paigaks. Suvel jäi ära isegi traditsiooniline hapukurgihooaega ajakirjanduses. Maailm andis palju kõneainet. Aga kuna vaja oli koostada TOP 10, siis tuli teha valik …

ISLAMI RADIKALISM

Migratsioonipoliitika tulemusel on Euroopa muutunud paigaks, kus islami radikalism tõstis kõvasti pead: 22.märts – kolm koordineeritud pommirünnakut Brüsselis; 14.juuli Nice – õhtuse ilutulestiku ajal rannapromenaadil sõitis enesetaputerrorist rahva hulka veoautoga, hukkus ka kaks EV kodanikku. Jõulude eel analoogne rünnak Berliinis jõuluturul. Mujalt maailmast paistis radikaalse islami rünnaku alla olevat sattunud kõige rohkem Türgi ning eelkõige Euroopa ja Aasia piiril asuv Istanbul. Ka Venemaalt saabus aeg-ajalt teateid sellest, et FSB oli siin ja seal võtnud kinni mõned radikaalsed islamistid, kes valmistasid ette terrorirünnakuid Venemaa suuremates linnades. Kui tõele need vastasid, pole täpselt teada.

EESTI VALIS PRESIDENDI

Kuna ametis oleva presidendi Toomas Hendrik Ilvese teine ametiaeg oli läbi saamas, siis hakati usinalt talle otsima mantlipärijat. Võimaliku presidendi otsinguga tegelesid kõik, kes viitsisid. Ka selgeltnägijad lõid selles kaasa ja ennustasid, et uue presidendi saame, aga see on rohkem rubriigist „must hobune“ ning Igor Mang pidas vajalikuks lisada, et see saab olema vist ikka naine. No see, et uus president võib olla naine, polnud eriti üllatus, sest rahva seas oli suur populaarsus välisminister Marina Kaljurannal, kes ei kuulunud ühtegi erakonda. Endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas oli kõige kannatamatum ning teatas aprillis, et soovib saada uueks riigipeaks. Seejärel teatas SDE, et toetab Nestorit, EKRE teatas toetuses Mart Helmele ning Keskerakond valis Mailis Repsi. IRL esitas kandidaatiks endise õiguskantsleri Allar Jõksi. Reformierakond mõtles terve suve ning väidetavalt Siim Kallase survel langetas otsuse tema kasuks. See, et erakonnas puudus üksmeel tulevase riigipea üle, näitas see, et üks osa toetas välisminister Kaljuranda ning viimane loobus ametist selleks, et kandideerida riigipeaks. Riigikogu kolmes esimese voorus keegi valituks ei saanud, kuid otse valimiskogusse said kõige rohkem hääli saanud Kallas ja Reps. Valimiskogus lisandusid neile veel Jõks, Helme ja Kaljurand. Kõlas küll ka spekulatsioone, et ka valimiskogus jääb president valimata ning lõpuks läheb see tagasi sinna, kust alguse sai – Riigikogusse. See tundus küll veidi uskumatu, kuid kui 2.vooru hääled kokku loeti, selgus, et poliittõsieluseriaal „Eesti valib presidenti“ läheb siiski edasi: Siim Kallas sai 138 häält ja Allar Jõks 134 häält. Ülejäänud sedelid olid täitmata. Riigikogu esimehel Eiki Nestoril ei jäänud muud üle, kui kutsuda uue nädala alguseks kokku Riigikogu vanematekogu ning hakata asja seal arutama. Välja oli käidud mitu nime, kuid üha rohkem kõlas (ka president Ilvese soosik) Jüri Luige nimi, kuid see kandidaat polnud vastuvõetav paarile erakonnale. Järgmise kandidaadina tõusis esile Euroopa Kontrollkoja Eesti esindaja Kersti Kaljulaid, kelle ametiaeg oli juba ammu lõppenud, kuid kuna Eesti polnud suutnud leida uut esindajat, tuli vanal olla Luksemburgis oma asendaja ootuses edasi. Arvestades vastuolusid valitsuses, võis Kaljulaid jääda sellele kohale veel mitmeks kuuks. Kersti Kaljulaid kohtus Riigikogu fraktsioonidega ning 30.septembril esitasid 90 Riigikogu liiget presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaidi. Mõned päevad hiljem, 3.oktoobril valiski Riigikogu Eesti Vabariigi 5.presidendiks parteitu Kersti Kaljulaid. Eesti oli saanud esimese naispresidendi ning astunud nende riikide sekka, kus presidendiametis on või siis on olnud, naine. USA-l oli võimalus samuti teha ajalugu selles osas, kuid seekord jäeti see võimalus kasutamata. Kersti Kaljulaidi valimine presidendiks tähendas aga seda, et valitsus ei saanud enam uue Kontrollkoja liikme nimetamisega viivitada, sest uus riigipea pidi juba nädala pärast ametisse astuma ja Eestit pidi seni esindama seal Kontrollkoja president. Kersti Kaljulaid ei olnud presidendiks valides seotud ühegi erakonnaga, kuigi teda peetakse siiski mingil määral IRL esindajaks, sest kuulus ta ju sajandi alguses mõnda aega just sinna erakonda. Uue riigipea valimine oli aga kindlasti kurb uudis neile nn moepollaritele, kes igal vabariigi aastapäeva vastuvõtul armastavad lõksutada lõugu presidendiproua kleidi, ehete, kingade, soengu ja kurat teab veel mille üle. Lähema viie aasta jooksul pole neil selles vallas midagi öelda, sest meil lihtsalt pole presidendiprouat …

KESKERAKOND JA SAVISAAR

2016.aastal tähistas oma 25.sünnipäeva Eesti suurim poliitiline erakond – Eesti Keskerakond. Juba 2015.aasta kongressist saadik oli see erakond räsitud sisetülidest ning asju klaariti koguni meedia vahendusele. Eriti tegi seda nn Savisaare tiib ja kõige käbedam sulg oli Savisaare seljataga seisnud erakonna ajalehel ning muidugi ka Tallinna TV-l. Savisaarele erakonna esimehe valimistel kaotanud Kadri Simsoni pooldajad olid need, kelle kallal avalikult näägutati ning Simsoni asemel sooviti näha fraktsiooni juhina Jaanus Karilaidi. Simson ja tema pooldajad käitusid aga vaoshoitult ning vastaspoole rünnakutele palju ei reageerinud avalikult. Esimese suurema kaotuse sai Savisaare tiib siis kui erakonna juhatuse soovitustest hoolimata valis fraktsioon oma esimeheks tagasi Simsoni. Savisaare toetajate lootus, et sopaga üle valatud Simsoni tiib lahkub erakonnast, ei täitunud. Seni oli ikka nii olnud, et siseopositsioon lihtsalt lahkus erakonnast ning oligi rahu majas. Seekordne seltskond oli aga visa ning kolmiku RRS (Ratas-Reps-Simson) juhtimisel aeti vaikselt oma asja edasi ning hakati võtma üle erakonna piirkondade juhatusi. Vahepeal üritas Jüri Ratas saada EOK presidendiks, kui väidetavalt tänu Savisaare tegutsemisele kaotas ta ühe häälega valimistel. Ratas oli lubanud EOK presidendiks saades poliitikast ja erakonnast lahkuda. Suve algul otsustas ka Keskerakond tulla välja oma presidendikandidaadiga ning Edgar Savisaar läks loomulikult sisevalimisi võitma, kuid kaotas Mailis Repsile. See oli nn Simsoni tiiva teine suur võit viimase mõne kuu jooksul. Tõsi küll, augustis-septembris toimunud presidendivalimiste ralli ajal Mailis Repsist presidenti ei saanud ning ka siin olla mängus olnud Savisaare käsi. Vahepeal oli aga toimunud erakonnas mitu erakonda keerulisse seisu pannud sündmust ning üks senistest Savisaare leeri esindajatest, aseesimees Jaanus Karilaid nõudis erakorralise kongressi kokkukutsumist ning sealtpeale alates oli ta rohkem Simsoni leeri esindaja. Erakond kogunes erakorralisele kongressile 5.novembril ning tajudes ette kaotus, Savisaar loobus kandideerimast. Küll aga ei suutnud ta jätta veelkord mõnitamata oma esinemistes siseopositsiooni esindajaid Ratast, Simsonit ja Repsi, sest need olid kõikvõimalikud suured valimised ju kaotanud (EOK president, erakonna esimees, president). Valikus Yana Toom – Jüri Ratas otsustas kongress Ratase kasuks.

Erakond oli kaua aega tänu Edgar Savisaarele olnud nn parketikõlbmatu erakond ning kohe pärast Ratase saamist erakonna juhiks hakati spekuleerima, kas on oodata valitsusremonti või ei ning kas ikka juhivahetus toob erakonna isolatsioonist välja. Veel enne, kui meedia ja kõikvõimalikud asjatundjad jõudsid korralikult sisse ja välja hingata selleks, et hakata arendama teooriaid erakonna tuleviku üle, oli Keskerakond istunud juba koalitsiooniläbirääkimiste laua taha uue võimaliku peaministriparteina. Esimehe vahetamise hetkest loetud päevade jooksul oli erakond muutunud äkki väga nn parketikõlblikuks isegi IRL-ile. Erakond sai endale uue juhi ning see viis nad kohe ka valitsusse, kuid sisetülid pole veel lõppenud ning kindlasti ei kavatse ka kukutatud juht Savisaar jätta kasutamata võimalust kätte maksta selle eest, et ta enam esimees pole. Seega jamad selles erakonnas jätkuvad edasi. 

EESTIS VAHETUS VALITSUS

Suitsetamise kahjulikkusest on räägitud koguaeg ning seda sai oma nahal tunda ka Reformierakonna esimees peaminister Taavi Rõivas. Legend räägib, et Sotsiaalministeeriumi juhtinud kaks ministrit – Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna, kes olid juhtumisi ka oma erakondade esimehed, olid kõvad suitsumehed. Nii olidki kaks ministrit tihti kohtunud Sotsiaalministeeriumi õuel asunud kollases putkas ja eks siis suitsu pahvides arutati ka natuke ka poliitika üle. Väidetavalt paljuski seal toimunud arutelud viisidki valitsuse kukkumisele.

Reformierakonnal on olnud kombeks oma koalitsioonipartnereid vahetada ning pärast presidendivalimiste läbikukkumist valimiskogus hakkas tunduma reaalne, et keegi puksitakse valitsusest minema ning keegi  võetakse asemele. Kuna IRL ja Keskerakonna koostöö tundus olevat välistatud, siis oli alust arvata, et välja visatakse IRL. Igal juhul oli selge, et ilma Reformierakonnata uut valitsust moodustada ei saa, sest Keskerakond ei sobi kuidagi nn valgetele jõududele. Keskerakonnas oli aga vahepeal toimunud juhivahetus ning 5.novembril sai esimeheks Jüri Ratas. Paar päeva hiljem andis tema fraktsioon üle umbusaldusavalduse, seejärel teatasid SDE ja IRL, et nemad enam ei soovi oravatega ühes liivakastis mängida ning Taavi Rõivas pidi tunnistama, et selle valitsuse eluiga on vist ikka läbi jah. Vabatahtlikult loobuda ta aga ei soovinud ning 9.novembril sai temast Mart Laari järel teine taasiseseisvumisaegne Eesti peaminister, kellele on avaldatud umbusaldust. Ja kohe selgus ka, et sellega oli 17 aastat valitsuses olnud Reformierakond saadetud opositsiooni, sest IRL ja SDE teatasid, et nemad alustavad läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks Keskerakonnaga ning peaministriks saaks sel juhul Jüri Ratas. Ministrikohtade jaotuse tulemusel koliti IRL-i juht Tsahkna Sotsiaalministeeriumist üle Kaitseministeeriumi ning väidetavalt olla Sotsiaalministeeriumi jäänud SDE pealik Ossinovski lõpetanud suitsetamise. Polnud vist enam vajadust suitsetada, oravad ju puksiti valitsusest välja? Uus, Jüri Ratase juhitud valitsus astus ametisse 23.novembril ning oravad pidid minema opositsiooni – asi millega nad kohe kindlasti polnud arvestanud. Seda, et selle rolliga ei oldud veel harjutud, näitas kasvõi see, et Jürgen Ligi oli ainuke opositsioonipoliitik, kes hääletas riigieelarve vastuvõtmise poolt. Põhjendus kõlas umbes nii, et hajameelsus või harjumatus vms. Kas oravatel oleks olnud võimalus uues valitsuse jätkata? Kindlasti oleks olnud, kui peaministri kohast oleks loobutud. Meediast käis läbi kõlakas, et Reformierakond oli juba enne Ratase saamist erakonna esimeheks pakkunud diili: moodustame koos valitsuse ning Keskerakond nimetab ka selle oravate poliitiku, keda tahetakse näha peaministrina.

2016.aasta alguses väitlesid TV3 pühapäeva õhtustest uudistes opositsiooni esindaja Simson ja valitsuskoalitsiooni poolt Randpere. Esimese uue aasta soov oli, et aasta lõpus oleks ta taolises saates juba rääkimas kui koalitsioonipoliitik ja Randpere esindaks Riigikogu suurimat opositsiooniparteid. TV3 aasta viimastes uudistes olidki need mõlemad taaskord kohal, kuid seekord oli Kadri Simson juba majandus- ja taristuminister ning Valdo Randpere jätkuvalt küll Riigikogus, kuid opositsioonis.

BERXIT JA TRUMP

23.juunil toimus Suurbritannias referendum Euroopa Liidu liikmelisuse üle. Britid leidsid, et aitab, ning ütlesid NO. Euroopale mõjus see paraja šokina, sest loodeti, et inglased vastavad siiski YES. Kas ka Brexit teoks saab, eks seda näitab aeg. Ja mis saab üldse saareriigist, sest šotlased ei soovinud EL-ist lahkuda ja lobisevad juba uuest iseseisvusreferendumist. Tõenäoliselt siiski Suurbritannia alustab lahkumisläbirääkimisi, kuid kas brittide eeskuju järgivad ka mõned teised liikmesriigid tulevikus, pole veel teada. Sõltub selles, kes ja kus võimule saab ning kui äärmusparempoolsed või äärmusvasakpoolsed nad on.

Oli inglastega kuidas oli, aga novembris valis USA presidenti. Peamisteks rivaalideks olid demokraat Hillary Clinton ja veel aasta tagasi üllatuskandidaadiks peetud vabariiklane Donald Trump. Riigi 45.presidendiks valiti Donald Trump ning selle üle on kõige rohkem rõõmustanud meie idanaabrid, kes loodavad sanktsioonide jms kaotamisele. Presidendikandidaat Trump rääkis oma kampaaniast sellest, mida rahvas kuulda tahtis. Kuidas ja mida hakkab rääkima president Trump, eks seda näitab aeg. Palju räägitakse sellest, et Trump on Kremli käepikendus USA ning venelased korraldasid küberrünnakuid demokraatide vastu. Oma sõna on öelnud ka klaaskuulikeerutajad ja nende sõnul 45.presidenti siiski ei tule. Elame-näeme, 20.jaanuar on varsti. Ja saame ka näha, millega paistab silma Donald Trump presidendina.

DOPINGUSAAGA

2015.aasta lõpus teatas Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon, et Vene kergejõustiklased kõrvaldatakse tiitlivõistlustest – põhjuseks doping. Nii ei jõutud ka Rio de Janeiro olümpiale. Dopingusaaga aga keris üha enam tuure ning nii anti rahvusvahelistele alaliitudele otsustada, missugused Venemaa alaliidud saavad õiguse saata sportlasi olümpiale. Peale kergejõustiklaste ei lubatud sinna ka tõstjaid. Dopingu tõttu polnud sinna lubatud ka bulgaarlaste tõstekoondist. Suve jooksul aga rahvusvaheline komisjon tõi välja palju uusi fakte, mis seotud sõnapaariga „Venemaa ja doping“. Aasta lõpuks otsustati teha kordustestimine kõigile Venemaa sportlaste dopinguproovidele, mis võetud viimaste olümpiamängude ajal. Seega testitakse uuesti ajavahemikus 2010.-2014 toimunud olümpiate dopinguproovid ning erilise vaatluse all on Sotši mängude omad, kuna mängude ajal töötanud labor olla vahetanud või rikkunud dopinguproove. Aasta lõpus FIS seetõttu juba määras kuuele suusatajale (sh ka Sotši medalivõitjad) ajutise võistluskeelu. Tundub, et Sotši mängude medalite ümberjagamine algab õige pea ning vihjatud on ka sellele, et 2018.aasta talimängud võivad toimuda ilma Venemaa esindajateta.

Suve lõpul panid dopingupommid plahvatama norrakad: Martin Johnsrud Sundby olla ülemäära palju tarvitanud astmarohtu ning diskvalifitseeriti kaheks kuuks. See kuulus rohkem naljarubriiki, sest karistus sai kantud kohe suvel ning uue hooaja avastardis oli mees kohal. Küll aga tuli tal üks maailma karika üldvõit loovutada Dario Colognale ning üks Tour de Ski võit seda tiitlit kaua jahtinud, kuid alati mäkke ronimisel ära väsinud Petter Northugile. Septembri alguses lõhkes Norramaal teinegi pomm: nende superstaar ja viimaste aastate valitseja Therese Johaug jäi vahele dopinguga ning seda olla põhjustanud mingi kreem, mida suusaäss kasutas lõhkiste huulte ravimiseks. Konkurendid käisid apteegis seda kreemi uudistamas ning naersid pärast seda norralaste jutu välja. Ilmselt järgmisel taliolümpial Norra suusaässa veel kohal pole.

16 VALIMA

Jaanuaris võttis Riigikogu vastu seaduse, millega järgi saavad juba 16.aastased noored osaleda kohalike omavalitsuste valimisel. Kas noored ka päris selleks valmis on, eks seda näitab aeg.

RIIGIPÖÖRDE KATSE TÜRGIS

15.juuli õhtul oli Türgis riigipöörde katse, mille tulemusena suured puhastused hariduse, õiguskaitseorganite, armeega jt valdkondadega seotud struktuurides. Kaalumisel on isegi surmanuhtluse taastamine. President Erdogani võim nüüd veelgi autoritaarsem.

SÕDA SÜÜRIAS

2011.aastast kestev sõda jätkus, opositsiooni käes olnud Aleppo Vene lennuväe abil Süüria valitsusvägede poolt vallutati ja sisuliselt tehti maatasa. Samas pole märke sõja lõppemisest, kuigi Venemaa dirigeerimisel on mingi rahulepingu sõlmimisest isegi räägitud. Kas ka sõda lõpeb 2017, see on iseasi. 

POKEMONID

Noorte seas asus vallutuskäigule mäng „Pokemon Go“. See on mäng, mis ühendas päris- ja virtuaalmaailma ning pani isegi seni nutivahendites istunud noored liikuma koos oma mänguasjadega. Mängu populaarsust näitas ka see, et mõneks ajaks nakatus sellesse maaniasse isegi Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kes püüdis võtta ühe taseme teise järel.