Vidzeme on Läti ajalooline piirkond ja tõlkes tähendab see "keskmaa". Siinses piirkonnas asub rida mõisaid, mille omanike valdused asusid ka Eesti aladel. Mõned näited Vidzeme mõisatest.
DIKĻI MÕIS
Kirjalikud dokumendid pärinevad 1456. aastast, kui tookordses Liivimaal Volmari kreisis asunud rüütlimõis sai uued omanikud. 1818 pandi siin alus Läti teatrile, kui kohalikud talupojad mõisavalitseja Jāņis Peitānise eestvedamisel mängisid Schilleri näidendit "Röövlid". Sellest mõisast on alguse saanud ka meie lõunanaabrite laulupidude traditsioon. Härrastemaja suurim vaatamisväärsus on sealne kaminate ja ahjude kollektsioon. Ruumides eksponeeritakse ka Läti kunstnike töid.
 |
| Härrastemaja |
 |
| Vaade palkonilt pargile |
 |
| Mõisas on väga vinge ahjude ja kaminate kollektsioon |
 |
| Ega muu sisustus jää kah ahjudele-kaminatele alla... |
 |
| Mõisa ühes osas asub ka hotell |
 |
| Seinakaunistused |
 |
| Tool armunutele? |
 |
| Ballisaal |
 |
| Minevik, olevik ja tulevik: oma tujude järgi ringi luusiv murumõrvar! |
DUNTE MÕIS JA MÜNCHHAUSENI MUUSEUM
Esimesed teated mõisast pärinevad 15. sajandi algusest. Tänapäeval on mõisa rajatud Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni muuseum. Parun von Münchhausen olla enda sõnul reisinud nii maal kui merel, sõitnud kahurikuulil ja ratsutanud
pooliku hobusega. Suurem osa Münchhauseni lugudest on seotud Dunte mõisaga. Siia
sattus ta krahv von Dunteni kutsel pardijahile, tutvus tema
tütre Jacobinega ja abiellus noore daamiga. Lisaks kuulsa paruni seiklustele on muuseumi II korrusel õllekruuside kollektsioon ning tuntud lätlaste vahakujud. Viimaste persoonide valik on umbes sama kummaline, kui muuseumi nimikangelase enda seiklused.
 |
| Härrastemaja eestvaates |
 |
| Kui on olemas eestvaade, siis ei puudu ka tagumine pool. Millegipärast on just mõisate tagavaated väga laiutavad. |
 |
| Igal endast lugupidaval aadlikul oli oma vapp. |
 |
| Mõisaproua magamistuba |
 |
| Mõisas (peamiselt jahitoas) oli suur jahitrofeede kollektsioon |
 |
| Münchhauseni kõikvõimalikest sekeldustest on ilmunud erinevates keeltes patakas raamatuid |
 |
| II korrusel asub suur õllekruuside kollektsioon maailma eri paigust. Domineerib siin Saksamaa, kuid esindatud olid ka mõned eksootilised maad. Loomulikult oli kohal ka Eesti õlleklaaside esindus. |
 |
| Paruni kummalisi ja kahtlasi, imelisi ja võimatuid sekeldusi ja seiklusi kajastav kruuside kollektsioon |
 |
| Tahate välja näha nagu mõisaproua enne 20. sajandit? Kui taskus leidub kaks eurot, siis võite endale rentida kleidi ja selles ringi promeneerida. |
 |
| II korrusel asub trobikond vahakujusid. Valiku kohta öeldi, et need olla tuntud lätlased, kes midagi tegid head ka Läti heaks. Pärast valikuga tutvumist ei saanud küll aru, mis alusel need isikud sinna valiti, mida mõni neist Läti heaks teinud ja miks mõni, kes valikut oleks väärinud, jäeti valimata... Pildil olev persoon on Albert von Buxhoeveden, keda ajalugu tunneb rohkem kui piiskop Albertit, Läti ja Eesti alade ristiusustajat. Küllap tema suurim teene Läti ees on see, et rajas 1201 liivlaste asualale Riia linna. |
 |
| Lenin ütles, et igast köögitüdrukust võib saada riigijuht. Leedu, Läti või Eesti päritolu pärisorja tütar Marta Elena Skawronska tõestas selle teesi paikapidavust juba 200 aastat varem. Venemaa ajaloos on ta rohkem tuntud kui keiser Peeter Suure abikaasa ja pärast abikaasa surma keisrinna Katariina I. Nende ühe lapselapse - Peetri - abikaasa oli samuti Katariina, kuid hüüdnime "Suur" kannab selles paaris proua... |
 |
| Lätlaste üks armastatumaid näitlejaid, Vija Artmane. Kujul pole küll väga tema sarnane, kuid siin on riietatud ühte oma rollidest - Elizabeth I. |
 |
| Mõisa pargis asuvad erinevad atraktsioonid, mis seotud just siin asuva muuseumi nimitegelasega |
 |
| Keskaja mõisate rajamisel oli tähtis, et oleks ka looduslik kaitse võimalike rünnakute eest. Nii on ka selle mõisa looduslikuks kaitsetõkkeks veekogu. Aegade ja relvastuse muutudes sai veekogust lihtsalt koht, kus mõnusalt aega veeta. |
UNGURMUIŽA
Ungurmuiža rüütlimõis asub tänapäeval Gauja rahvuspargi territooriumil Raiskumsi vallas Unguris. Ainulaadne 18. sajandil ehitatud ja ainus tänapäevani Lätis säilunud puuarhitektuurimälestis. Häärberi ehitas perekonnale elamiseks 1730-1732 vabahärra Johann Balthasar von Campenhausen (1689-1758). Vabahärra tingimuste kohaselt pidi selle mõisa pärija olema von Campenhauseni nime kandev isik. Tema järeltulijad elasid siin kuni 1920. aastani, kui mõis võõrandati. Perekond lahkus lõplikult Lätis sügisel 1939. Pärast Läti taasiseseisvumist tulevad igal sügisel selle perekonna praegu elus olevad liikmed Ungurusse ning mälestavad oma esivanemaid. Mõis asub Ungursi järve ääres.
 |
| 1732 valminud puidust härrastemaja esikülg. Nõukogude Liidu aegadel asus siin koolimaja ja pärast kooli minema kolimist suudeti maja reustareerida tänu Rootsist saadud toetusele. |
 |
| Maja tagaküljelt avaneb vaade mõisapargile ja Ungrusi järvele. |
 |
| Maja võib vaadata ka külgvaates... |
 |
| Ja kindlasti saab mingi ülevaate ka ülevalt alla ... |
 |
| Lõks-lõks-lõks ... Veranda kaunistus (või kellegi hirmutamiseks)? |
 |
| II korruse koridori katsid seinamaalingud |
 |
| Ka siin leidus kaminaid ja ahjusid ... |
 |
| II korrusele viiv trepp |
 |
| Trepiinfo :) - seda muidugi juhul, kui oskad lugeda seda ... |
 |
| Pildiallkirja lisamine |
 |
| Söögituba. Ukse kohale olid kujundatud teatri lava moodi kaunistused (vt pildil vasakul) ja mõisahärra talupojad lugesid seal söögitoas viibijatele luuletusi või lavastati minietendusi. |
 |
| Mõisahärra sekretär ehk meie mõistes kirjutuslaud |
 |
| Kirjad |
 |
| Raamaturiiul |
 |
| Stiilinäide daamide riietusest ühel ajalooperioodil |
 |
| Härrastemaja tagaküljel olevalt verandalt avaneb vaade (ja ühtlasi viib ka teerada) 1753 valminud teepaviljoni. |
 |
| Mõisapark |
 |
| Mõisapark härrastemaja ees |
 |
| Mõisat ümbritseb osaliselt Ungursi järv, mille suurim sügavus olla giidi sõnul 7 meetrit ja pindala umbes 4 km2 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar