Me kõik oleme elu jooksul kokku puutunud matemaatikaga. Mõned meist ütlevad selle kohta: maailma lahedam aine, mõned kirtsutavad nina seda kuuldes, mõnes ohkavad ja ütlevad, et oli alles jama aine ning mõnede arvates saaks ilma selleta ka hakkama.
Matemaatika on ikka ja alati olnud aine, millest räägitakse reeglina seoses põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamiga. Sel aastal siis valmistas see peavalu põhikoolile. Meediast jooksis läbi informatsioon selle kohta, et mõnes koolis kukkus läbi lausa 45% eksami tegijatest. Miks siis ikkagi selline tulemus? Süüdlasi otsiti siit ja sealt: küll olid ülesanded rasked, küll olid mittekompetentsed õpetajad, küll ei tehtud eeleksamit, mõnes kohas õpetaja pikalt haige jne. Ühest põhjust senimaani pole leitud.
SA Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab aga ütles järgmist: "Varasemate aastatega võrreldes on selle aasta üheksanda klassi lõpetajad
õppinud kolm aastat uue, 2011. aastal rakendunud õppekava alusel. Näiteks
matemaatika eksamiülesandeid koostades suurendatakse aasta-aastalt selliste
ülesannete osakaalu, kus on suur osa teksti mõistmisel ja elulise probleemi või
ülesande sidumisel konkreetse matemaatilise mudeliga. Uus õppekava on
toonud kaasa ka mõnevõrra muutunud hindamiskriteeriumid. See kõik on aga
koolidel ja õpetajatel teada ning uue õppekava alusel õpe ja hindamine on
toimunud 2011. aastast alates."
Tundub, et Anneli Aab on öelnud välja suure mitterahuldavate hinnete põhjuse: eksamitegijatel on raskusi teksti mõistmisel ning elulise probleemi sidumisel mingi matemaatilise mudeliga. Senimaani oli vist ikka ju lihtne: näidisülesanded olemas, nende põhjal tuleta valemid meelde ja muudkui lahenda. Kui aga tulevad reaalse eluga seotud ülesanded, siis vist muutub asi raskemaks. Tundub, et tänapäeva põlvkonnal (vähemalt osadel) puudub oskus mõelda. Ja milleks tegelikult mõeldagi: paljuski aitab meid lausa juma staatusesse tõstetud google. Ja siin algab kõik siiski juba varasest noorusest: kui ikka juba kooli minev laps ei viitsi mõelda vaid loodab internetile, siis kas tõesti ta viitsib mõelda natuke rohkem kui vaja 9.klassis? Sest just mõtlemist need ülesanded nõudsid. Mõni päev tagasi avaldati internetis kõige rohkem peavalu valmistanud matemaatikaülesanne koos vastuste ja hindamiskriteeriumiga. Paneks selle siia nende jaoks, kes sellega kursis pole:
Eluline ülesanne, kas pole? Sulle on antud teada isegi, mis taimed seal kasvama peava hakkama. Kahjuks aga selgus, et see on peavalu valmistav ülesanne. Mis ajas õpilasi segadusse, jääbki arusaamatuks...
Innove koostab kindlasti sellist tüüpi ülesandeid ka järgmisel aastal, seega sügisel 9.klassi minejad peavad olema valmis taaskord eluliste ülesannetega. Ja kas taaskord läbikukkujate arv suur? Või on siiski tegu lihtsalt sellega, et ei viitsita mõelda. Üks viienda klassiga ühele poole saanud laps oli selle ülesande kohta öelnud,
et nad lahendasid seda juba nüüd koolis...
Eespool väljatoodud ülesanne oli küll eluline, aga ausalt öeldes, et keegi vist ei hakka kodus oma lillepeenart rajama matemaatika valemeid kasutades, ammugi mitte siduma oma lillepeenart mingi matemaatilise mudeliga. Nägin aastapäevad tagasi, kuidas ühes pargis istutati uusi puid ja lilli. Haljastajad jalutasid mööda teid ja muudkui märkisid: siia paneme need puud ja siia nood puud. Ja vahele viskame lilled. No vaja läheks nii- ja naapalju taimi. Umbkaudselt silmaga üks kõrgetel kontsadel jalutav proua muudkui ütles, kuhu ja kui palju...
Matemaatika on keeruline, aga aeg-ajalt läheb teda ikka vaja. Tuleb vist ikka harjuda sellega, et ülesanded pole enam kuiv arvude jada vaid nõuab ka natuke peaga mõtlemist ja loogilist mõtlemist. Mina seda üleannet lahendama ei hakanud, polnud enam meeles valemidki, aga tuttav gümnasist proovis seda lahenda ja sai tulemused kusagil 230 päevalille. Kui ta lõpuks ülesande vastusega tutvus, mõtles natuke, joonistas üht-teist paberile ning ütles: issakene, see ju tegelikult nii lihtne, kui saad asjale pihta, et tegemist on kahe ringi, ruudu ja Pythagorase teoreemiga...
Põhikooli matemaatika korduseksam on läbi. Loodame, et seekord said kõik rahuldava hinde. Aga mõtlemist selle eksami üle on veel kindlasti kauaks.
Samas aga ei saa mööda vaadata ühest ebavõrdsusest. Põhikooli lõpetaja ei saa erinevalt gümnaasiumi lõpetajast valida, kas kitsas või lai matemaatika... On ju ometi selge, et see lõpetaja, kellel raskusi matemaatikaga, ei vali gümnaasiumis kunagi näiteks reaal-, loodusainete või tehnilist suunda. Miks mitte siis ka põhikoolil lasta valida, kas kitsas või lai matemaatika?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar