Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega. Lõunast kaitses seda kaitsekraav. Linnuse torni otsas on Eesti teadaolev esimene valge toonekure pesa, ja sellega on linnus läinud ka ornitoloogia ajalukku. Teadaolevatel andmetel alustati Vastseliina linnuse ehitamist Tartu piiskopkonda piirikindlustusena Maarja kuulutamise päeval 25. märtsil 1342. Siis pühitseti linnus Neitsi Maarjale ja linnust hakati kutsuma tema auks Frouwenborchiks või Frauenburgiks. Põhjasõda muutis 1702. aastal Vastseliina linnuse varemeteks. Kuna kätte oli jõudnud suurtükkide ja bastionide ajastu, Vastseliinal puudusid väljavaated edasiseks eksisteerimiseks ja kaitserajatisena teda enam ei vajatud ning seetõttu ka ei taastatud.
 |
 |
| Linnuse muuseumi ekspositsioon |
 |
| Lossihärra ja lossiemand |
 |
| Rüütel |
 |
| Rüütli hing |
 |
| Selline oli linnus oma hiigelaegadel |
 |
| Ka keskajal olid olemas lauakombed ... Isegi rangemad kui tänapäeval. Lossiemand tutvustamas külalistele lauakombeid. (Foto avaldatakse Vastseliina linnus loal.) |
 |
 |
| Selliseid mänge mängiti keskajal ... |
 |
| ...ja sööke-jooke pakuti keskaja kõrtsides (kui uskuda menüüd) |
 |
| Selline näeb välja linnus ise - see mis jäänud järele sõdade ja aja tulemusel. |
 |
| Siin pidi asuma Eesti vanim valge toonekure pesa. |
 |
| Lossitornis juba sajandeid oma rüütlit ootavad rüütlipreilid... |
 |
| Kindluse kabeli asukoht |
 |
| Pildiallkirja lisamine |
 |
| Linnused rajati kõrgetele kohtadele ja kolmest küljest pidi olema looduslik kaitse. Selle tulemusena oli linnus ka veel looduslikult kaunis kohas. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar