Fašism ja natsionaalsotsialism

Viimasel ajal on mõiste „fašist“ muutunud sõnaks, millega on mugav sildistada ja halvustada oma oponenti. Palju vähem mõistetakse aga selle sõna tähendust. Neile, kes soovivad vastast halvustada sellise ekspressiivsuse ja ideoloogiaga koormatud sõnaga, korraldangi siin minikursuse.

Fašism tekkis Itaalias 1910. aastate lõpupoole. Fašistide liidriks oli Benito Mussolini, kes rajas 1919. aastal Fascio di combattimento („Võitlusliit“) ja 1921 Rahvusliku Fašistide Partei (Partito Nazionale Fascista). 1922 korraldas ta nn „Marsi Rooma“ ja tuli selle tulemusel võimule. See avaldas tõsist muljet Adolf Hitlerile, kes koos kindral Ludendorffiga korraldasid 1923. aastal nn „Õllekeldri putši“ ja püüdsid niimoodi võtta Saksamaal võimu üle. Mõningaid itaalia fašismile omaseid jooni püüdis Hitler kasutada ka hiljem.

Hoolimata ideoloogiate mõningasest sarnasusest, Hitleri ja Mussolini poolehoidjad ei lugenud ennast mõttekaaslasteks: sakslased ei nimetanud ennast kunagi fašistideks ja itaallased ei olnud natsid. Nii rõhutas Hitler alatasa, et antisemitism on tema poliitilise tegevuse vundament, sest ta pidas juute saksa rahva hädade peamiseks põhjustajaks; fašistlikus Itaalias aga antisemitism ja rassism praktiliselt puudusid. Muuseas lükkas Mussolini tagasi ka bioloogilise rassismi, vähemalt natsistlikust vaatenurgast. Selle asemel pühendus ta täielikult hoopis nende Itaalia impeeriumi osade itaalia-päraseks muutmisele, mida ta kavatses tulevikus hõivata. Ta kuulutas, et eugeenika ideed ja „aaria rassi“ mõiste rassilises tähenduses ei ole võimalikud. (Mussolini’s Cultural Revolution: Fascist or Nationalist? // Journal of Contemporary History. – April 1972, № 7, – р. 115-139).

Nõukogude Liidus algas fašismi ja natsismi samastamine 1920. aastatel. ÜK(b)P ideoloogid nägid nii itaalia fašismis kui ka saksa natsismis kodanlikke äärmusparempoolseid antikommunistlike ideoloogiaid. Klassivõitluse teooria seisukohalt olid nende kahe ideoloogia erinevused ebaolulised. Olid ka teised põhjused, millest praegu rääkima ei hakka.

Läänes fašismi ja natsismi (välja arvatud harvad juhtumid) ei samastata, sest itaalia fašism ja saksa natsionaal-sotsialism on kaks erinevat ideoloogiat. Allpool on skemaatiliselt välja toodud sarnasused ja erinevused.

P.S. Muide, paljudel juhtudel on sõna "fašism" lubatud kasutada mitte ajaloolises tähenduses, vaid totalitaarsete ideoloogiate ja vastavate poliitiliste süsteemide iseloomustamisel.

Antud kirjutise autoriks on Dnepri linnas (endine Dnepropetrovsk) asuva Ukraina Rahvusliku metallurgia Akadeemia filosoofia õppejõud, filosoofiateaduste doktor professor akadeemik Aleksei Halapsis. Ta kirjutab peamiselt järgmistel teemadel: filosoofia (metafüüsika), ajalugu, politoloogia, poliitika ja geopoliitika. Kõik professor Halapsise kirjutised on loetavad ka tema blogis: http://halapsis.net 
Käesolev essee on tõlgitud eesti keelde professor Aleksei Halapsise loal (vastavalt kehtivale Eesti Vabariigi seadusandlusele intellektuaalse omandi kaitsest) ning avaldati esmakordselt tema blogis veebruaris 2014. Teksti originaal http://halapsis.net/about-fascim