Pühapäeval, 21. jaanuaril lõppes Saksamaal Oberhofis laskesuusatamise maailmakarikavõistluste etapp ja paar nädalat on nüüd pausi ning siis jätkuvad maailmameistrivõistlustega. Oberhofi MK etapil olid kohal ka meie laskesuusatajad ning pühapäeval võisteldi ühisstardis. See võistlus on valitud seltskonnale ning tänu oma positsioonile punktitabelis pääses starti ka Tuuli Tomingas. Ühisstart on ainuke võistlusala, kus tuleb laekuda finišisse kasvõi viimasena ning kaks punkti on raudselt kirjas.
Võistlus oli ise huvitav ning prantslannad said kaksikvõidu. Meie piigal juhtus aga viimases tiirus äpardus- viiest viis läks mööda ehk nagu ütlevad meie lahedad laskesuusatamise kommentaatorid- RAUD!
Noh, kui raud, siis raud ning Tuuli pärast trahviringe sõitis siiski lõpuni ja sai tulemuse kirja. Viimane ta igatahes polnud. Samas aga meie meedias võttis see nn raud lausa rahvusliku katastroofi mõõtmed: mis nüüd lahti, mis juhtus jne. Ka arutelude peasüüdlane ise ei osanud midagi asjalikku öelda ja kas ongi midagi öelda? Elu läheb edasi, tulevad järgmised võistlused jne.
Kõige selle taustal meenus mulle aga üks stseen aastast 2019. Nimelt toimusid märtsi keskel laskesuusatamise maailmameistrivõistlused Rootsis, Östersundis ning tol aastal domineeris meeste laskesuusatamist norralane Johannes Thingnes Bø, kes oli maailmameistrivõistlustel võitnud juba neli kuldmedalit Viimane ala, meeste 15 km ühisstardist, võistlus parimatest parimatele, pidanuks tooma suurfavoriidile viienda kulla. Too pühapäev, 17. märts oli Östersundis aga mitte kõige parem: termomeeter näitas küll -1, aga kohati tugev peenike lumesadu, suur tuul, õhuniiskus 88%, lõpuks veel pehmeks muutuv rada jne. Üldiselt- parem teleka ees vaadata kui kohal olla. Võistlus ise kulges põnevalt ning viimasesse tiiru tulid kahekesi koos ja teistest nii ühe trahviringi jagu ees venelane Jevgeni Garanitšev ja suurfavoriit Johannes Thingnes Bø. Lühidalt: viies viis või siis teisest vähem möödalaske ja oledki maailmameister. Vaevalt, et teised neile kahele erilist konkurentsi pakuvad. Viletsate ilmaolude tõttu aga nende kahe mehe laskmine venis ja kohale hakkas jõudma ka teisi, sh 11. kohal ja liidritest 54,3 sekundit maas olnud itaallane Dominik Windisch. Venelane ja norralane lasid pea võrdse kiirusega või siis aeglusega(?), aga selle tulemusena võis öelda, et norralasel oli raud ja venelasel üks trahvikas vähem. Sel ajal kui seni võistlust juhtinud mehed kütsid trahviringe, teised veel lasid ja lasid ka mööda ning läksid trahviringidele, lasi Windisch viiest viis ja kulus 15 sekundit, enne kui järgmine mees sai rajale itaallast jälitama. Itaallasest sai maailmameister, suurfavoriit ei pääsenud esikümnessegi ja mõned mehed said elu esimesed individuaalsed medalid. Miks ma seda võistlust meenutasin äkki? No Norra meedia muidugi selle Bø kuulsa raua võttis päevakorda, kuid mingit massihüsteeriat ei olnud. Jah, aeg- ajalt seda Johannes Thingnes Bø rauda ikka meenutatakse kui näidet sellest, kuidas pea minut taga olnud sportlane tuli, lasi puhtalt ja eneselegi ootamatult oli esimene finišis ning kogu lugu.
Miks siis nüüd äkki meie meedia Tuuli Tominga nn raua üle nii palju jahub? No juhtus JA MIS SIIS SELLEST? Isegi laskesuusatamise suurkujud on kõmmutanud kõik viis märki mööda ja seda olukorras kus kuldmedal juba paistab, elavad edasi, võidavad järgmistel võistlustel medaleid ja pole nagu häda midagi. Võib olla oleks ka meil aeg võtta taolisi asju kui olukorda, et aeg- ajalt spordis ikka juhtub taolisi asju ja homme on juba uus päev. Äkki aitab selle raua üle jahumisest veel nädal hiljem?
Tuuli Tomingale aga edu ja ikka #viiest viis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar