Kuidas jalgpalli maailmameistrivõistlused muutusid Euroopa meistrivõistlusteks...

6. juulil kohtusid jalgpalli maailmameistrivõistluste veerandfinaalis suurfavoriit Brasiilia ja Belgia. Mäng lõppes belglaste võiduga 2:1. See aga tähendas seda, et kõik supersuurfavoriidid olid langenud ja lisaks sellele maailmameistri tiitel jääb edasi Euroopasse, sest kahes viimases veerandfinaalis läksid vastamisi ainult Euroopa meeskonnad. Maailmameistrivõistluste endi kohta võib aga rahulikult öelda, et nüüd on need juba midagi Euro-2018 taolist.

Pärast 1962. aastat pole ükski maailmameister tiitlit suutnud kaitsta ja kahel viimasel MMil enne praeguseid ei pääsenud tiitlikaitsja alagrupist isegi mitte edasi. Kaks ilma kolmandata ei jää ning Saksamaa kordas oma eelkäijate saatust ja pakkis kohvrid juba alagrupimängude järel.

Taoline olukord, kus poolfinaalides on vastamisi ainult Euroopa meeskonnad, on jalgpalli maalimameistrivõitluste ajaloos viiendat korda. Viimati mängisid poolfinaalides ainult Euroopa meeskonnad 2006. aastal Saksamaal, kui tiitli pärast hakkasid arveid klaarima itaallased, prantslased, sakslased ja portugallased. 

Sellel sajandil ongi võimutsenud vutis Euroopa meeskonnad. Alates 2002. aastast on suutnud neile poolfinaalides konkurentsi pakkuda ainult Lõuna-Ameerika meeskonnad. Aeg-ajalt on play-offides olnud ka mõni Aasia või Aafrika meeskond. 2010 tundus, et saabunud on Lõuna-Ameerika meeskondade tähetund ning finaal on nende päralt: niivõrd võimas oli nende edenemine alagruppidest edasi ning samavõrra nigel oli Euroopa meeskondade mäng ja edasijõudmine. Veerandfinaalidest alates aga pilt muutus ning finaalis olid taaskord ainult eurooplased – hispaanlased ja hollandlased ning vutimaailm sai kaheksanda maailmameistri.

Eurooplased on tõestanud nüüdseks, et on võimelised võitma tiitli ükskõik millises maailmajaos – 2010 Aafrikas Hispaania ja 2014 Lõuna-Ameerikas Saksamaa. Koduses Euroopas mängides on antud tiitel ära ainult ühel korral – 1958 Rootsis võitis Brasiilia meeskond. Kümnendat korda Euroopas toimuvatel jalgpalli maailmameistrivõistlustel võtab võidu taas selle maailmajao meeskond. 

Tegelikult lõuna-ameeriklastest olidki eurooplastele kõige suurema väljakutse esitajad ainult Brasiilia, Argentiina ja Uruguay. Esimesena lendasid välja argentiinlased, kelle kohta võib vist küll öelda, et see oli treenerita meeskond ja ainuke taktika oli usk Lionel Messi geniaalsusse. Praeguse ajastu üks suurimaid staare oma meeskonda üksinda siiski võitudele vedada ei suutnud ning nii kaotatigi 1/8 finaalis prantslastele väravaterohkes mängus. 

Uruguailased olid visad vennad, kes 1/8 finaalis saatsid kohvreid pakkima Cristiano Ronaldo&Co ehk siis valitsevatest Euroopa meistritest suurfavoriidid. Kunagiste maailmameistrite tee lõppes järgmises ringis, kus kaotati prantslastele. Tõsi küll, tunda andis nende vigastatud staari Edinson Cavani puudumine.

Lõuna-Ameerika viimaseks lootuseks jäi Brasiilia, kes ilmselgelt tuli Venemaale oma järjekordse tiitli järgi, kuid põrkus veerandfinaalis vastu Belgiat. 

Poolfinaalides saavad kokku Prantsusmaa – Belgia ja Inglismaa – Horvaatia. Nii juhtuski, et edasi on tegemist juba sisuliselt Euroopa meistrivõistlustega, mille võitjat hakatakse siiski nimetama maailmameistriks. Seega, Euroopa valitsemine vutimaailmas jätkus.

  

Kellest saab maailmameister, selgub 15. juulil 2018. Prantsusmaa või Inglismaa võidu korral saab üks nendest kahekordseks maailmameistriks, Belgia või Horvaatia võidu korral täieneb maailmameistrite klubi uue, üheksanda liikmega.

Kuigi meeskond, kes tõstab pea kohale Kuldse jumalanna, pole veel selgunud, saab juba praegu öelda, et esimest korda võidab sama maailmajagu, antud juhul Euroopa, neljanda MM tiitli järjest. Tiitlivõitude üldarvestuses hakkab Euroopa nüüd juhtima Lõuna-Ameerika ees 12:9.