My Estonia: militaarne Aegna

Kuna Aegna saar asub Tallinna ligiduses, oli tal varasematel aegadel tähtis koht rannakaitses.

Enne Esimest maailmasõda rajati Aegnale rannakaitsepatarei, mis oli osa Peeter Suure merekindlusest. See betoonrajatis oli 200 m pikk ning  mõlemas osas paiknesid soomustornid kahe 12-tollise kahuriga. Aegna rannapatarei hävitati 1918. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt. Vabadussõja ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannakahurid taastada. Aegna saarele asutati 1922. aastal komandatuur (tuntud kui Aegna Merekomandatuur). Juunis 1930 oli selle komandatuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem. Sel kümnendil oli saarel üle 150 erinevas suuruses rajatise: elumajad, kasarm, ohvitseride kasiino, staap, elektrijõujaam, leivatehas, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Saarel tegutsesid erinevad seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring. Pärast Eesti okupeerimist 1940 hõivas selle Punaarmee ja sõja puhkedes hävitas 1941. aastal jällegi kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ja osa elumaju. Aegnale asus hiljemalt 1947. aastal Balti laevastikule allutatud õhutõrjeväeosa, kus teenis umbes 100 mereväelast. Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarelt 1956. aastal ning nende asemele asusid piirivalvurid. Kõik kaitserajatised on purustatud. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigil saarel sõjaväeüksused ja piirivalvurid puuduvad - selleks pole vajadust. 

Selle patarei asukohani jõudes ollakse ka ühtlasi ka saare kõige kõrgemas tipus

Kesk-komandopunkt

 

Õhkimistest järgi jäänud suured betoonkamakad

Ehituse jäänust Nõukogude ajast, kui saarel asusid ainult piirivalvurid

Endise patarei alus

Aegna merekomandatuuri aegadest pärit kasarmu vähemalt 300 ajateenijale koos sööklaga. Maja on kolmeosaline (st kolmas suunas ehitatud). Praegu kellegi eraomanduses. Oli kasutuses ka Nõukogude ajal.

Pildiallkirja lisamine

Puude vahelt paistab Peeter Suure Merekindluse (hiljem ka Eesti armee) laskemoonalaboratoorium.