Lõppev nädal oli mõnes mõttes märgiline: nädala alguses, 12. oktoobril vannutati ametisse Eesti Vabariigi kuues president Alar Karis ja nädala lõpus, 17. oktoobril valisime ametisse uued kohalike omavalitsuste volikogud. Lahkunud volikogude liikmetel polnud võimalik anda oma häält presidendivalimistel, sest Riigikogu tegi selle töö ära. Uued, valitud volikogud seda aga teha ei saa, sest nende volitused saavad läbi enne, kui Alar Karise ametiaeg.
Enamik meie presidendivalimisi on olnud ikka sellised, et kandidaadid ammu teada ja rahva ees ka tuuritamas, siis sel korral teatas EKRE juba varakult, et nende kandidaat on Henn Põlluaas. Samas oli ka kohe teada, et opositsiooni maandunud EKRE ainult oma häältega Riigikogus kandidaati üles seada ei saa. Jäi vaid üle oodata, mis toimuma hakkab. Tegelikult ei toimunud pärast Põlluaasa kandidatuuri ülesseadmist mitte midagi. Räägiti sellest, teisest ja kolmandast kandidaadist, aga need kas loobusid või ei suutnud veenda parlamenti, et tema oleks täitsa OK president Eestile. Ametis olevale presidendile teist ametiaega aga anda ei tahetud. Sai ju Kersti Kaljulaid ametisse alles pärast seda, kui valikut hakkas taas tegema Riigikogu ning Kaljulaid jäi lõpuks selles trallis sõelale sest oli vist õigel ajal õiges kohas. Augusti keskel oli aga olukord selline, et valimised on tulemas, aga kes on kandidaadid?
Vahetult enne valimisi käidi välja endise riigikontrolöri ja ametis oleva ERMi direktori Alar Karise nimi. Kui esimeses voorus jäi mõni hääl puudu, siis teises voorus valiti ta ametisse. EKRE käilakujud muidugi andsid teada, et sarnaneme sellega juba Põhja-Koreale, aga miks nad siis ise oma meest välja ei pannud?! Ma ei usu, et 19 häälele ei oleks suudetud kaubelda teiste erakondade juurest paari häält lisaks. Samas muidugi loodeti väga palju ka sellele, et valimised lähevad valimiskogusse ning siis käiakse Põlluaas välja. Mul on kahju Henn Põlluaasast, sest tegelikult tõmbasid oma talle sõna otseses mõttes koti pähe. Mees tegi tublit tööd ja suvi läbi tutvustas maakondades oma vaateid, aga erakonna taibud lihtsalt ootasid ja lootsid, et juhtub see, mis viimane kord ja ees on valimiskogu. Oli see hirm EKRE ees või soov EKRE-le käkki keerata, aga miski pani parlamendi liikmeid hääletama Karise poolt.
Mul on kahju, et Kersti Kaljulaid ei saanud oma teist ametiaega, aga mis parata - tegemist oli inimesega, kes ei tegelenud poliitikutele meeldimisega vaid oma tööga ning ütles ka seda, mida mõtles. Noh, vähemalt tema "lemmikerakonnal" pole vist nüüd eriti midagi enam öelda, sest eesmärk sai täidetud: Kaljulaidist saadi lahti. Mida endine president tegema hakkab, pole teada, aga ei imestaks, kui mõne aja pärast leiame ta mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhtide seast või siis Eesti esindajana kusagil. Mina isiklikult oleks soovinud talle teist ametiaega.
Taaskord aga kerkis päevakorda küsimus sellest, et midagi peab presidendivalimiste korra juures muutma. Noh, nagu ikka - pärast valimisi leitakse poliitikute poolt, et oh - kindlasti tuleb muuta ja midagi pannakse paberile kah. Ja unustatakse ...
Alar Karise ametisse astumine on vist hea uudis ka nn moepollaritele ja kostüümide raamatupidajatele. Nad said lõpuks ometi presidendiproua, kelle kostüümide üle on nüüd võimalik lõugu lõksutada ja lüüa kokku, palju see maksumaksjale maksma läks. Viis aastat tuli olla vait, sest meil polnud lihtsalt presidendiprouat vaid oli proua Vabariigi President. Ja viimane teatavasti riietus vastavalt oma ametile.
Niisiis, nädala alguses astus ametisse meie riigi kuues president ning jääme siis ootama, millega Alar Karis oma ametiajal silma paistab ning kas ka tema saab mõne erakonna eriliseks "lemmikuks".
Jõudu tööle, härra Vabariigi President!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar